Prantsusmaal lülitas küberrünnak välja sadade supermarketite külmseadmed ja osa külmutatud toidust tuli ära visata. Rünnati internetiga ühendatud seadmeid, mis juhivad külmikuid. Sarnaseid seadmeid kasutavad ka Eesti poed, restoranid ja toidutootjad.
Mis juhtus?
ERR-i andmetel teatasid Intermarché ja Coopérative U 12. oktoobril, et neil tuli osa külmutatud toidust ära visata. ELi volinik Christophe Hansen mainis ka Prantsusmaa suurimat ketti Leclerci, kuid Leclerc ei olnud seda kinnitanud. Peaminister Sébastien Lecornu palus riigi küberturbeametil ANSSI juhtumit uurida. ERR-i teatel uurivad võimud ka, kas rünnaku mõju ulatub teistesse Euroopa riikidesse.
Prantsuse meedia seostas rünnakut Taani tootja Danfossi seadmetega. ANSSI leidis ühe Taani ettevõtte tarkvarast vea ja võttis ettevõttega ühendust.
Prantsuse küberintsidentide käsitlemise keskus CERT-FR avaldas 12. oktoobril hoiatuse, mille järgi on teada palju juhtumeid, kus on üle võetud külmikute kaugjuhtimise seadmeid. Hoiatuses rõhutatakse, et haldusliidese avamine internetile on vastuolus hea tavaga. Turvanõrkuse tähist ega rünnatud seadmete arvu hoiatuses ei ole.
12. oktoobri seisuga ei ole avalikult teada, kes rünnaku taga on.
Miks see puudutab ka väikeettevõtet?
Internetiga ühendatud külmseadmeid ei kasuta ainult suured ketid, vaid neid leidub kauplustes, restoranides, toidutootjate juures ja ladudes. Sama kehtib kütte, ventilatsiooni, valvekaamerate ja uksekontrolli kohta.
Sageli paigaldab ja haldab neid seadmeid hoolduspartner, mitte ettevõtte enda IT-inimene. Hooldaja vajab kaugligipääsu, et rikkeid kiiresti näha, kuid kui see ligipääs on lahendatud otse internetist avatud halduslehega, võib sama lehe leida ka ründaja.
Tavalised nõrkused on lihtsad: tehaseparool on vahetamata, seadme tarkvara pole aastaid uuendatud ja seade asub samas võrgus kui kassad ning kontoriarvutid. See ei tähenda, et iga külmik oleks ohus, küll aga tasub teada, kuidas teie seadmed internetiga ühenduvad.
Mis juhtub, kui külmik öösel seiskub?
Suur kett suudab sellise kahju üle elada. Väikesele poele, restoranile või toidutootjale võib aga üks öö ilma jahutuseta tähendada kogu kaubavaru äraviskamist ning lisaks tuleb selgitada, kas kindlustus sellist kahju üldse katab.
Seetõttu tasub külmseadmete riket võtta sama tõsiselt kui elektrikatkestust. Plaan peaks ütlema, kes saab häire, kes tuleb kohale ja kuhu kaup viiakse.
Mida teha?
- Küsige hoolduspartnerilt, kas mõni seade on internetist otse ligipääsetav. Küsige külmseadmete, kütte, ventilatsiooni ja kaamerate kohta eraldi ning paluge vastus kirjalikult. Sageli ei tea seda keegi majas, sest seadmed paigaldas omal ajal keegi teine.
- Laske kaugligipääs korraldada turvalise ühenduse kaudu. Hooldaja võiks seadmetele ligi pääseda VPN-i ehk krüpteeritud tunneli kaudu, mitte avatud halduslehe kaudu.
- Vahetage tehaseparoolid. Igal seadmel peab olema oma parool. Küsige ka, kes paroole hoiab ja kuidas neid vahetatakse, kui töötaja lahkub.
- Eraldage seadmed muust võrgust. Külmikud, kaamerad ja hoonesüsteemid peaksid olema eraldi võrgus, et ründaja ei pääseks ühe seadme kaudu kassadesse ega raamatupidamisse.
- Kontrollige, et häired jõuaksid inimeseni. Kui temperatuur tõuseb, peab keegi sellest kohe teada saama, ka öösel ja nädalavahetusel. Katsetage häiret, et näha, kas see jõuab õige inimese telefoni.
Kui kahtlustate, et mõni seade on juba võõraste kontrolli all, lülitage selle internetiühendus välja, võtke ühendust hooldajaga ja teavitage CERT-EE-d (cert@cert.ee). Vaadake ka, mida teha küberintsidendi korral.
Allikad
- CERT-FR: CERTFR-2026-ALE-012, Incident de sécurité ciblant les contrôleurs à distance des installations de réfrigération (12.10.2026)
- ERR: Küberrünnak lülitas välja Prantsuse supermarketite külmikud
Postituse koostamisel kasutasime tehisintellekti. Faktid põhinevad allpool loetletud allikatel ja on kirjutatud uudise ilmumise päeva teadmiste põhjal. Kuidas me tehisintellekti kasutame.
