Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) registreeris augustis 899 mõjuga küberintsidenti. Ettevõttele on augusti tähtsaim hoiatus Transpordiameti nimel saadetud võltsitud trahvisõnumid, mis jõuavad ka töötajate telefonidesse.
Mis augustis juhtus?
Augustis levis Transpordiameti nimel õngitsuskampaania. SMS-is väideti, et saaja on parkinud tasulises tsoonis ja teda on trahvitud. Sõnumis olev link viis õngitsuslehele ehk petulehele, mis matkis ametlikku teenust. Lehe eesmärk oli pääseda ligi inimese pangakontole.
28. augustil tabas üht Harjumaa kooli lunavararünne. Ründajad krüpteerisid kooli failiserveri, printserveri ja domeenikontrolleri ehk serveri, mis haldab kasutajakontosid ja ligipääsu. RIA teatel on peamised teenused taastatud ning juhtumi asjaolusid selgitatakse.
Kas iga teenusetõrge on küberrünnak?
Ei ole. Augustis katkes mitu teenust ning mitmel juhul oli põhjus tehniline rike või seadistusviga. 4. augustil lakkasid Tallinna lennujaamas töötamast ABC-väravad ehk automaatne piirikontroll. Swedbanki klientidel oli probleeme maksete ja internetipanka sisselogimisega. Pärnu haiglas jättis seadistusviga IT-teenused umbes tunniks tööta. Tõrkeid oli ka riigi sisselogimisteenusel GovSSO.
„Augusti juhtumid ilmestavad, et iga digiteenuse katkestuse taga ei ole tingimata küberrünnak,“ ütles RIA analüütik Dorel Kiik. Kasutaja jaoks võib mõju tema sõnul olla sama: vajalik teenus ei ole mõnda aega kättesaadav.
Ettevõttele tähendab see, et katkestuseks tasub valmis olla sõltumata põhjusest. Mõelge läbi, kas saate mõne tunni jooksul ka ilma panga või riigi e-teenuseta maksta, arveid saata ja klientidega suhelda.
Kuidas võltsitud trahvisõnumit ära tunda?
Kõige lihtsam tunnus on kanal. „Politsei ega Transpordiamet ei saada trahviteateid SMS-iga,“ rõhutas Kiik.
Kahtlane on iga ootamatu sõnum, mis nõuab kiiret tegutsemist ja palub lingi kaudu sisestada panga- või kaardiandmeid. RIA soovitab nõude õigsust kontrollida ametliku veebilehe või muu usaldusväärse kanali kaudu. See tähendab, et lehe aadress tuleb ise sisse trükkida, mitte sõnumist avada.
Mida see ettevõttele tähendab?
Petusõnum ei tee vahet töö- ja eratelefonil. Kui töötaja sisestab petulehel ettevõtte kaardi või pangakonto andmed, kannab kahju ettevõte. Sama skeem toimib ka teiste asutuste nimel: muutub ainult saatja nimi.
Kooli lunavararünne näitab, et ka kool või väike kontor ei ole ründajatele liiga väike sihtmärk. Failiserver ja domeenikontroller on ka paljudes väikestes kontorites. RIA uudise järgi soovitas Kiik haridusasutustel kriitiliselt üle vaadata oma süsteemide turvalisus, varukoopiad ja uuendused. Sama kehtib iga ettevõtte kohta.
Mida teha?
- Rääkige töötajatega trahvisõnumitest. Öelge selgelt, et politsei ega Transpordiamet ei saada trahviteateid SMS-iga. Lisage, et sama kehtib iga sõnumi kohta, mis käsib kiiresti maksta.
- Leppige kokku, kuidas nõudeid kontrollitakse. Töötaja avab asutuse veebilehe ise või kasutab ametlikku telefoninumbrit, mitte sõnumis olevat numbrit.
- Tegutsege kohe, kui keegi on andmed juba sisestanud. Võtke ühendust pangaga, et kaart või ligipääs sulgeda. Petulehest saate teatada CERT-EE-le aadressil cert@cert.ee.
- Kontrollige varukoopiaid. Hoidke vähemalt üks koopia võrgust eraldi ja proovige aeg-ajalt, kas sellest saab andmed tegelikult taastada.
- Paluge IT-partneril serverid ja arvutid ajakohasena hoida. Uuendamata süsteem on lunavarale üks lihtsamaid sissepääse.
Kui kahtlustate, et ründaja on juba teie süsteemis, vaadake intsidendi korral tegutsemise lehte.
Allikad
- RIA: August küberruumis: teenusetõrked, lunavararünne ja õngitsussõnumid
- RIA: Olukord küberruumis – august 2026
- RIA: August in cyberspace: service disruptions, ransomware attacks and phishing messages
Postituse koostamisel kasutasime tehisintellekti. Faktid põhinevad allpool loetletud allikatel ja on kirjutatud uudise ilmumise päeva teadmiste põhjal. Kuidas me tehisintellekti kasutame.
