Arvepettus algab tavaliselt kirjast, mis näib tulevat tuttavalt saatjalt: tarnijalt, kliendilt või ettevõtte juhilt. Kiri palub tasuda arve uuele kontole või teha kiire makse. Õige välimusega saatja aadress ei tõesta midagi.
Kolm seadistust, mis koos töötavad
Te ei pea teadma, kuidas need tehniliselt toimivad. Piisab, kui teate, et need on teie domeenil olemas.
- SPF on nimekiri serveritest, millel on lubatud teie nimel kirju saata.
- DKIM on digitempel, mis tõendab, et kirja ei ole teel muudetud.
- DMARC on reegel, mis ütleb teiste ettevõtete e-postiserveritele, mida teha kirjaga, mis ei läbi kahte eelmist kontrolli: kas lasta läbi, panna rämpsposti või tagasi lükata.
Mida küsida IT-partnerilt
- Kas meie kõigil domeenidel on SPF, DKIM ja DMARC seadistatud? Ka neil, millelt kirju ei saadeta?
- Mis on meie DMARC-reegel? Kui vastus on
p=none, siis reegel ainult jälgib ega kaitse. - Millal saame liikuda reeglile
p=quarantinevõip=reject?
Domeenid, millelt kirju ei saadeta
Petturid kasutavad meelsasti ka vanu või kasutamata domeene, sest neid keegi ei jälgi. Neile piisab kahest kirjest: SPF, mis ei luba ühtegi saatjat, ja DMARC-reegel, mis lükkab kõik kirjad tagasi.
Kontrollige oma domeeni
Meie tasuta kontroll näitab mõne sekundiga, kas teie domeeni nimel saab võltskirju saata. Veebilehte see ei kontrolli.