Poola arveldusplatvorm Fakturownia kinnitas täna, 29. septembril, et ründaja pääses ettevõtte serveritesse. Lekkida võisid kasutajate andmed, pangakontode numbrid ja vanemad arved. Just neid andmeid vajavad petturid arvepettuseks.
Mis juhtus?
Fakturownia on Poolas laialt kasutatav veebipõhine arveldusplatvorm. Ettevõtte 29. septembri teate järgi avastati 28. septembril, et volitamata isik oli turvanõrkust ära kasutades serveritele ligi pääsenud. Teate järgi võisid lekkida:
- kasutajakontode ja ettevõtete andmed ning paroolide räsid ehk paroolid kujul, millest neid otse välja lugeda ei saa;
- pangakontode numbrid ja makseinfo;
- rakenduste ja liidestuste võtmed;
- klientide ja äripartnerite andmed;
- enne 2023. aastat väljastatud arved.
Maksekaartide andmed ja Poola riikliku e-arvete süsteemi KSeF liidestus ei olnud ettevõtte teatel ohus. Fakturownia teavitas juhtumist CERT Polskat, küberkuritegude keskbürood ja Poola andmekaitse järelevalvet. Lekke ulatus ei ole veel selge. Poland Insighti andmetel tuli esialgne info selle kohta peamiselt isikult, kes end ründajaks nimetab.
Miks lekkinud arved on ohtlikud?
Arvepettuse korral saadab petur ettevõttele arve, mis näib tulevat tuttavalt partnerilt ja on peaaegu ehtne, erinev on ainult pangakonto. Kaaskirjas palutakse seekord maksta uuele kontole.
Lekkinud arvetest näeb petur, kes kellega kauplevad, milliste summadega ja millistele kontodele, ning sellise info põhjal on võltsarvet lihtne teha usutavaks. Poland Insight kirjutab siiski, et 29. septembri seisuga ei ole kinnitust, et Fakturownia andmeid oleks juba pettuseks kasutatud.
RIA on kirjeldanud, et tavaliselt murravad petturid enne sisse partneri või ettevõtte enda e-posti ja jälgivad kirjavahetust. Sobival hetkel vahetavad nad õige arve võltsarve vastu. Kui arved on juba lekkinud, on suur osa vajalikust infost petturil olemas ka ilma sissemurdmiseta.
Keda see puudutab?
Otseselt puudutab leke Fakturownia kasutajaid. Kui teil on aga Poola partnereid, võivad teie ettevõtte nimi, kontaktid ja arvete summad olla nende arvetel. Siis võib võltsarve jõuda teieni või teie nimel teie klientideni.
Sama risk kehtib iga arve- või raamatupidamisprogrammi kohta. Kui kõik arved on ühes pilveteenuses, on see ründajale ahvatlev sihtmärk.
Mida teha?
- Kontrollige iga kontomuudatust mõne teise kanali kaudu. Kui partner teatab uuest pangakontost, helistage lepingus märgitud kontaktisikule ja ärge kasutage kontakte kirjast, millega muudatus saabus. Seda soovitavad nii RIA kui ka Fakturownia.
- Pange paika kinnitamise kord. Leppige ettevõttes kokku, et uuele kontole ei maksta enne, kui keegi on muudatuse telefoni teel üle kontrollinud. Võite määrata ka summa, millest alates on kinnitus kohustuslik, sest kiirustamine on petturi tööriist.
- Kui kasutate Fakturowniat, järgige ettevõtte soovitusi. Vahetage parool, ka teistes teenustes, kus sama parooli kasutasite. Lülitage sisse kaheastmeline sisselogimine ning vaadake üle kasutajate nimekiri ja kontole salvestatud pangakontod.
- Vaadake üle oma arve- või raamatupidamisprogramm. Kontrollige, kas kaheastmeline sisselogimine on sees ja kas kasutajate hulgas on endisi töötajaid.
- Kui raha läks valele kontole, võtke kohe ühendust pangaga. Mida kiiremini pank teada saab, seda suurem on võimalus ülekanne tagasi kutsuda. Teatage pettusest ka CERT-EE-le (cert@cert.ee).
Võltsarve saabub sageli e-kirjaga, mis näib tulevat partneri domeenilt. Kuidas sellist võltsimist piirata, selgitab juhend „Mis on DMARC“.
Allikad
- Fakturownia: Komunikat z dnia 29.09.2026
- Poland Insight: Fakturownia confirms cyberattack and data leak, KSeF and card data unaffected
- RIA: Levivad arvepettused! Kontrolli, enne kui maksad
Postituse koostamisel kasutasime tehisintellekti. Faktid põhinevad allpool loetletud allikatel ja on kirjutatud uudise ilmumise päeva teadmiste põhjal. Kuidas me tehisintellekti kasutame.
