Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kaotas 2024. aastal petturitele peaaegu 60 000 eurot, kuid juhtum tuli avalikuks alles nüüd, kaks aastat hiljem. Tegu oli arvepettusega, mille vastu saab ka väike ettevõte end hästi kaitsta.
Mis juhtus?
Delfi ja ERR-i andmetel oli tegu ärikirjapettusega ehk BEC-skeemiga: petturid sekkusid e-kirjavahetusse ja saatsid võltsarve. RKIK esitas politseile kuriteoteate, kuid politsei lõpetas menetluse, sest pettureid ei õnnestunud tuvastada.
Toonane juht Magnus-Valdemar Saar ütles ERR-ile, et RKIK teavitas uurijaid ja võttis pärast juhtumit kasutusele täiendavad arvete menetlemise protseduurid. Tema mäletamist mööda teavitati ka tollast kaitseministrit Hanno Pevkurit, kuid päris kindel ta selles ei ole. Praegune juht Elmar Vaher kuulis juhtumist enda sõnul alles mõni päev tagasi.
Kuidas arvepettus töötab?
RIA analüütik Helena Jürgenson kirjeldas skeemi ERR-ile lihtsalt: „Kuskil organisatsioonis võetakse üle e-maili konto.“ Seejärel ootavad petturid kannatlikult õiget hetke. „Jälgitakse pikalt seda kirjavahetust ja sobival hetkel vahetatakse välja arve,“ ütles Jürgenson.
Võltsarve näeb välja täpselt nagu ehtne ja RIA sõnul erineb see enamasti ainult pangakonto andmete poolest. Kiri tuleb sageli päris postkastist, kas tarnija või teie enda omast, mistõttu ei jää see rämpspostifiltrisse ega ärata kahtlust.
RIA kirjelduse järgi võivad petturid vajaduse korral anda ka lisaselgitusi, näiteks miks kontonumber muutus. Nii jätkub vestlus loomulikult.
Jürgensoni hinnangul räägib selline juhtum palju organisatsiooni protsessidest ja turvalisusest. Kaitse ei sõltu ühe töötaja tähelepanelikkusest, vaid sellest, kuidas arveid kinnitatakse.
Keda see puudutab?
Kui riigi hankeasutus võib sel viisil raha kaotada, võib seda ka väike ettevõte. Ohus on iga ettevõte, mis maksab tarnijate arveid ülekandega, eriti kui arve kinnitab üks inimene ja kontonumbri muutust keegi eraldi üle ei vaata.
Petturid ei pea murdma just teie postkasti, sest piisab, kui nad pääsevad ligi tarnija e-postile ja näevad teiega peetavat kirjavahetust. Mida rohkem on püsitarnijaid ja korduvaid arveid, seda rohkem on neil võimalusi.
Mida teha?
- Kontrollige iga pangakonto muutust teise kanali kaudu. Helistage lepingus olevale kontaktisikule või numbrile tarnija veebilehelt. Ärge kasutage kontakte kirjast, millega uus kontonumber tuli.
- Pange arvete kinnitamise kord kirja. Määrake, kes arve kinnitab ja mis juhtub, kui rekvisiidid muutuvad. Ühtegi makset uuele kontole ei tehta enne, kui muudatus on kontrollitud.
- Rääkige skeemist kõigiga, kes arveid kinnitavad. RIA soovitab neid koolitada arvepettust ära tundma. Kiirustav toon ja „uus pangakonto“ on alati põhjus peatuda.
- Kaitske juhtide ja raamatupidaja e-posti. Lülitage Microsoft 365-s või Google Workspace’is sisse kaheastmeline autentimine. Paluge IT-partneril jälgida, kas postkasti on lisatud kahtlasi edasisaatmisreegleid.
- Kui raha läks valele kontole, helistage kohe oma panka. RIA sõnul võib kiire reageerimine võimaldada makse tagasi kutsuda. Seejärel teavitage politseid ja CERT-EE-d (cert@cert.ee).
Kas DMARC aitab arvepettuse vastu?
Ainult osaliselt. Kui petturid on päris postkasti üle võtnud, nagu Jürgenson kirjeldas, tuleb kiri õigelt aadressilt. Sellist kirja DMARC ei peata ja selle vastu aitab ainult kontroll teise kanali kaudu.
Sageli kasutatakse aga ka kirju, mis on lihtsalt teie domeeni nimel võltsitud. DMARC ütleb teiste ettevõtete e-postiserveritele, et sellised kirjad tuleb tagasi lükata. Kuidas see käib, selgitame DMARC-i juhendis. Tasuta kontrolliga näete alla minutiga, kas teie domeeni nimel saab võltskirju saata.
Allikad
- ERR: RKIK kaotas kaks aastat tagasi petturitele peaaegu 60 000 eurot
- ERR News: Defense agency scammed out of nearly €60,000 in email fraud, case closed
- Delfi: RKIK kaotas kelmidele ligi 60 000 eurot, avalikkust sellest ei teavitatud
- RIA: Levivad arvepettused! Kontrolli, enne kui maksad
Postituse koostamisel kasutasime tehisintellekti. Faktid põhinevad allpool loetletud allikatel ja on kirjutatud uudise ilmumise päeva teadmiste põhjal. Kuidas me tehisintellekti kasutame.
